Nüüd võib sellest rääkida

Lavastus
Fotod: Anita Kremm
Lavastaja
Ene-Liis Semper
Etenduse pikkus
Üks tund ja 50 minutit
Esietendus
02.12.2023

Ene-Liis Semperi uus lavateos on muusikaline lavastus, mis otsib võimalusi ühendamaks tugevaid visuaalseid kontraste Vambola Kriguli elava löökpillimuusikaga.

Lavastus põhineb Ameerika kirjaniku Kurt Vonneguti seitsmenda, 1973. aastal ilmunud „Tšempionide eine“ ainetel. See on tema tuntuim romaan ja mida kohati on nimetatud lausa kultuslikuks. Vonnegut, keda iseloomustatakse kui humanisti, patsifisti, nikotiinikut-satiirikut, on raamatu kontekstis öelnud järgmist: „Teenin endale elatist, pilades kus aga saan. Siiski tundub mulle, et suure kriisi meeleolude tõttu oli see minu noorusajal lihtsam kui praegu. Tollal uskusid paljud ameeriklased: et kui saabub hüvang, on kogu rahvas õnnelik, õiglane ja arukas.

“Eestiski on kriis läbi, aga nagu "Tšempionide eine" aegses USAs, ei usu hüvangu ega paradiisi saabumist enam keegi. Ja nõtkelt võluv pila on vaikselt, kuid vääramatult asendumas vaimuvaese osatamise või lihtsalt vihase lajatamisega.” Kaupo Meiel, “ N+1 kohtumist "Tšempionide einega", ERR kultuuriportaal

Semperi tööd sisaldavad peaaegu alati omamoodi kahetisust. Neid nähes võib nii nutta kui ka naerda, neid võib pidada painajalikeks või paroodilisteks, ning ehkki ühegi vaatamisviisi puhul pole täit kindlust selle adekvaatsuses, ei saa ühtki neist ka täielikult välistada.

“Mulle saab järjest selgemaks, et teater ei sünni laval, vaid vaatajas. Laval toimuv on ainult impulss, et paisata saali, vaatajate suunas teatud “kood”, mille vaataja siis oma kogemuse, kohalolu ja empaatiaga vastu võtab. Selle impulsi timmimine, energeetiline ja visuaalne kontsentreeritus on mind aastaid huvitanud. Ühtlasi küsimus, kust ja kuidas üldse tekib inimestevaheline kommunikatsioon ning millest saavad alguse assotsiatsioonid ja emotsioonid, kehalisus ja kohalolu.”
Ene-Liis Semper

Esietendus 2. detsembril 2023 Sakala 3 teatrimaja suures saalis.

Semper on valinud raamatust rea episoode, mis ei keskendu üksnes kahele peategelasele, vaid ka mitmetele episoodilistele kõrvaltegelastele nagu Hooveri salajasest ristriietujast kolleeg Harry LeSabre ja geist poeg George. Trouti romaanist laenatud pealkiri «Nüüd võib sellest rääkida» omandab niimoodi Vonneguti raamatuga võrreldes hoopis kandvama kaalu – Semper näib küsima, millest ja kuidas me oleme valmis tänaseks päevaks rääkima, kui palju end avama, kui ausad iseenda suhtes olema.
Andrei Liimets / Postimees
"Ma julgustaks kõiki, kes teatris käivad, mitte muretsema selle pärast, kas nad aru saavad. Ega see teater nüüd nii keeruline kunst ka pole. Tuleb lihtsalt mitte muretseda selle pärast ja julgeda olla rahulikult kohal. See on kõige tähtsam." /Ene-Liis Semper/
Tõnu Karjatse / ERR kultuuriportaal
"Sõna on aeglane. Me loeme päriselus üksteist mikrosekunditega, tajume poosist või näoilmetest terveid lugusid. Seega olen mitmes lavastuses kasutanud nii-öelda peatatud liigutuse võtet. Kui näitleja tardub hetkes, kus nii kehaline kui emotsionaalne fookus on väga täpne, on võimalik lühikese aja jooksul jutustada uskumatuid lugusid." /Ene-Liis Semper/
Hannes Rumm / Eesti Ekspress
„Nüüd võib sellest rääkida“ ei aseta meid loo sisse, vaid distantsile, andmaks hinnanguid, kes on õigete poolel ja kes mitte. Sõnumina on see mõistetav, kuid kripeldama jäi, kas see sai nõnda toimida tänu külmutatud kujundile või jäi laval siiski midagi lahti sulatamata. Mis on siis ikkagi see kood, mille lavastaja publikusse saatis?
Madis Kolk / Sirp
"Ning ehkki tõsiseltvõetav, on too vastus ühtaegu ka küllalt abstraktne, et jätta vaatajale ruumi individuaalseks konkretiseerimiseks. Semperi lavastuses jätkub seda ruumi ehk rohkemgi kui Vonneguti romaanis, sest loojutustamisse tekivad Semperi versioonis omamoodi õhuaugud, vabade assotsiatsioonide viivud. Seda, mida osa vaatajaist on nimetanud lavateoses romaani pealispindseks käsitlemiseks või pelgaks illustreerimiseks, saab nõnda võtta ka uute lünkade loomisena. Lünkade, mis võimaldavad publikule mitmekesisemaid tõlgendussuundi. Sest „teater ei sünni laval, vaid vaatajas”, nagu kõlab Ene-Liis Semperi (juba korduvalt tsiteeritud) lause lavastuse tutvustuses.""
Karin Allik / Müürileht
"Vonnegut paneb lugeja justkui tulnuka rolli, kellele selgitatakse elu Maal. Selle nihke tulemusel on asju võimalik kirjeldada nii, nagu need on – otse ja filtreerimata. See mõjub värskendavalt. Tänapäeval kõike piiratakse, pidevalt kehtestatakse uusi reegleid." /Ene-Liis Semper/
Heili Sibrits / Postimees
Tüüpide kehadel ei ole autonoomsust, nad ainult peegeldavad välist tagasi ja nii tekib kollektiivne identiteet, nii saab iga mina nendeks. Inimene määrab iseenda ühte kasti ja jääb seal sees siis nõutult mossitama, kuni ta nõutus muutub vihaks iseenda vastu.
Kaja Kann / Edasi
"Kunsti kui keele ilu minu jaoks ongi selles, et teos toimib alati inimeselt inimesele, aga selle käigus, paljude inimeste taju kaudu, tekib üldistus." /Ene-Liis Semper/
Valner Valme / Edasi
Tähelepanuväärne on, et lavastuses tegelased omavahel peaaegu ei suhtle kui Harry LeSabre (Jörgen Liik) ja tema naine (Rea Lest-Liik) ühes, Hoover ja Francine Pefko teises stseenis välja arvata. Nendes stseenides ärkab tükk ellu ja seda on põnevam jälgida. Ootamatult aga, järele mõeldes või järele tunnetades hakkab see pealispindsus lavastuses tööle ning täiendab romaani.
Kaur Riismaa / Eesti Päevaleht
"Kõik, mis Ene-Liis Semper on teinud, sellega seostub ainult positiivne mälestus - see on hiilgav pagas, seal ei ole midagi kehva ja keskpärast, on ainult võimas. Ka see lavastus oma kujundikeelelt, vormiliselt leidlikkuselt oli minu meelest innovaatiline, väga võimas, meeldejääv." /Valle-Sten Maiste/
Toome/Kolk/Maiste / Teater. Muusika. Kino
"Vonnegut ei anna ennast üldsegi nii lihtsalt kätte, "Esmapilgul kui läbi loed tundub kõigepealt jube lõbus, aga kui nalja taha hakkad koorima, siis see on ikka väga valus. Vonnegut ütleb väga teravaid asju läbi oma huumori." / Rasmus Kaljujärv /
Ave Häkli / ETV
"Mulle on muusika alati kunstidest esimene, sest heli mõjutab meid paratamatult kõige rutem. Esmalt mõjub heli, siis pilt. Siis sõna." / Ene-Liis Semper /
Tambet Kaugema / Sirp
"CV järgi olen saanud küll klassikalise akadeemilise muusikahariduse, kuid lapsepõlvekodust olen saanud kaasa õpetuse, et mitte ükski muusikažanr pole teisest ülem ega õigem. " / Vambola Krigul /
Eesti Päevaleht "Kultuuribiit"
Semperi uus lavateos otsib võimalusi ühendamaks tugevaid visuaalseid kontraste Vambola Kriguli elava löökpillimuusikaga. Lavastus põhineb Ameerika kirjaniku Kurt Vonneguti kohati suisa kultuslikuks peetud romaanil „Tšempionide eine“.
EPL kultuur
"Mulle saab järjest selgemaks, et teater ei sünni laval, vaid vaatajas. Laval toimuv on ainult impulss, et paisata saali, vaatajate suunas teatud "kood", mille vaataja siis oma kogemuse ja empaatiaga vastu võtab." /Ene-Liis Semper/
ERR kultuuriportaal
2. detsembril esietendub Ene-Liis Semperi autorilavastus Sakala 3 teatrimaja suures saalis, kus ta kohtub peale viieaastast pausi taas NO99 kodusaali ning trupiliikmete Marika Vaariku, Rea Lesta, Rasmus Kaljujärve ja Jörgen Liigiga.
Kaspar Viilup / ERR kultuuriportaal
Teatris Ekspeditsioon tulevad peagi välja välja kahe uuenduslikku teatrikeelt otsiva lavastaja teosed.
EPL kultuuritoimetus
KavaLavastusedTekstidEkspeditsioonistKontakt