Inimese anatoomia

Fotod Kristel Zimmer
Lavastaja
Mart Kangro
Etenduse pikkus
Üks tund ja 40 minutit
Esietendus
30.03.2024

Nad mängivad üht mängu. Nad mängivad, et nad ei mängi.
/…/
Pean mängima nende mängu - nende mittenägemise
mängu, et ma näen nende mängu.

Ronald David Laing

"Inimese anatoomia" fookuses on inimeseks olemise absurd tänasel päeval. Ootused parema homse ees on meil kõrged, aga kuidas selle poole pürgida, kui aeg ja ruum, milles hetkel viibime ajab totaalsesse segadusse. On vaja mitut õiget mina, sest olla tuleb üheaegselt nii siin kui seal ning korraga osata nii seda kui toda. Isiklik arvamus olgu alati taskust võtta. Veel parem kui mitu erinevat - igaks juhuks. Ja kes siis lõppude lõpuks ütleks - kas sinine või punane? Ükski entsüklopeedia ega eneseabiõpik ei aita, sest seal on kõigest eilsed õiged vastused. Täna aga käib juba hoopis teine mäng.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120283821/arvustus-inimese-anatoomia-passib-keskmisest-uudishimulikumale-teatrivaatajale-nagu-rusikas-silmaauku
Meelis Oidsalu / Eesti Päevaleht
Näitlejatöö on Ekspeditsiooni trupile omaselt kirglik, täpne ja afektiivne. Lavastuse detailispetsiifilisus ning filosoofilis-kontseptuaalne kese on muljetavaldav.
Anette Pärn / ERR kultuuriportaal
Võiks ju arvata, et sellist lavastust on kuidagi keeruline või energiakulukas vastu võtta, aga hoopiski mitte: selles ruumis on hea olla, sest «Inimese anatoomia» ei osuta sõrmega maailma kitsaskohtadele, pakkudes vaatajale kaasautorlust.
Ott Karulin / Postimees
"Ma annan 10 punkti 10st sellele lavastusele. See mulle tohutult meeldis nii teostuse kui sisu poolest. /.../ Lavastus, mis mind nii oleks käima tõmmanud - mõtteteguvuse ja oma huvide osas, ma ammu ei mäleta. Olen väga tänulik selle lavastuse eest." /Valle-Sten Maiste/
Kolk/Maiste/Oidsalu / Teater.Muusika.Kino
"See, mis me selle ruumiga teeme siin, on võib-olla teatrivaatajale ootamatu. See kammersaal on väga pompöösne ruum, olles vana kasiino oma lühtrite ja dekooriga, ja on lavastuste andmise mõttes väga nõudlik ruum. Ma teadsin, et ma pean selle ruumiga midagi tegema, aga ma jätan üllatuseks selle vaatajale." / Mart Kangro /
Lisete Velt / Klassikaraadio
"„Inimese anatoomia“ dramaturgia keskmes näib olevat judithbutlerlik sotsiaalse performatiivsuse küsimus – kas me oleme või mängime, ja kui viimast, siis mida täpselt? Kas minu eneseväljendus ja mõtted peegeldavad seda ähmast Tõelist Mina või etendan jälle toda ennast, kes eksisteerib oma eri kujudel teiste teadvuses? Kust algab vaba mina? Tundlik mänglevus kirjeldab Kangro töid ka laiemalt."
Johanna Rannik / Edasi
"Lavastuses on nii tõsist muret kui naermaajavat absurdi. /.../ Kehades on koos nii liikumine kui sõna. See on väga füüsiline tükk, ka see, kuidas me teksti edastame. Aga on ka väga musikaalne lavastus - kammersaal oma akustikaga on väga nõudlik ja nõuab teistsuguseid lahendusi - ka see, kuidas on tekst edastatud ja kuidas see kokku kõlab ja kuidas seda väljendatakse. See nõuab teatud füüsilist pingutust."
Siiri Mihkelson / Kuku raadio
"See lavastus on seisundi. kirjeldus Me kutsume vaatajad ühte ruumi ja siin ruumis valdavad teatud meeleolud, mis peegeldavad kaudselt neid meeleolusid, mis tänases päevas inimesi valdavad."
Reet Weidebaum / ETV
Inimese anatoomia" fookuses on inimeseks olemise absurd tänasel päeval. Ootused parema homse ees on meil kõrged, aga kuidas selle poole pürgida, kui aeg ja ruum, milles hetkel viibime ajab totaalsesse segadusse.
ERR kultuuriportaal
KavaLavastusedTekstidEkspeditsioonistKontakt