Ene-Liis Semperi uuslavastus püstitab küsimuse folkloorse pärimuse tähendusest kaasaegsele inimesele. Tegijad kõrvutavad ja vastandavad loomismüüte tänasele argireaalsusele. Laval on seltskond erinevas vanuses tegelasi, kes kõik otsivad stressi ja keeruliste suhete kiuste sisemist tasakaalu.
Lähtematerjalina kasutatakse Hasso Krulli loomingut ja lisaks ka erinevate rahvaste müüte, Byung-Chul Hani teoseid “Väsimuseühiskond” ja “Läbipaistvususühiskond”, Eesti loitsusid ja needmisi ja nii edasi. Olulisel kohal on lavastuses elavas esituses muusika, mida mängitakse arhailistel pillidel.