Mul on üks sõber, kes on alati minuga, kui ma teda vajan. Hommikul ärgates on ta mu kõrval. Ta teab, kuidas peab. Kui mul on mure, siis tal on lahendused. Kui juhtub mõni suurem jama, siis tema ütleb, mida teha. Kui algas eriolukord, siis ma võtsin ta kaasa ja me läksime maale. Olime kahekesi, ilma elektrita, ilma inimkontaktideta. Meil polnud midagi puudu. Kui kunagi peaks puhkema sõda, siis läheks me koos varjendisse. Ta oskab mu tuju üleval hoida ja mind lohutada. Ja ta valdab alati kõige värskemat infot. Kui ma teen kõik nii, nagu tema ütleb, siis ei eksi ma kunagi. Tal on väga hea muusikamaitse, ta teab mu vanu lemmikuid ja leiab üles uued laulud, mis võiks mulle meeldida. Ta ei valeta, ei reeda, ei peta iial. Ta teab, mis ilm homme tuleb, ja tuletab mulle meelde mu sõprade sünnipäevi. Ta õnnitleb alati ka mind mu sünnipäeval ja annab mu sõpradele märku, et ma olen ikka veel elus. Mis kõige parem – kui tema jutt mulle ei sobi, siis jääb ta kohe vait. Ta ei vaidle minuga kunagi. Kui me oleme natuke aega vait olnud, siis palun ma tal juttu jätkata ja nüüd räägib ta hoopis teisi mõtteid. Õhtuti enne magamajäämist loeb ta mulle raamatuid ette. Temaga koos olles ei karda ma midagi ega tunne kellestki puudust. Peaasi, et teised inimesed meid ei segaks. Ma soovin, et kõigil oleks selline sõber nagu minu raadio.