K: Kuld
Kuld on ajanud inimesi teatavasti hulluks ja kulla nimel on tapetud, nälgitud, petetud, varastatud ja nii edasi. Samas ei ole kuld elutegevuseks hädavajalik – erinevalt näiteks veest. Enamgi veel: kuigi kullal on mitmeid väärt omadusi, näiteks sarnaselt plaatinaga ei hakka ta kunagi roostetama, siis kasutatakse tööstuses ainult kümnendikku leitavast kullast. Levinuim näide on mobiiltelefonid, mis sisaldavad umbes 50 milligrammi kulda (selle väärtus on mõned eurod), kus seda kasutatakse just nimelt roostevabade ühenduste loomiseks. Ajaloo jooksul on kulda kasutatud elektrikontaktide juures või spetsiifiliste kaablite ehitamisel, aga ka depressiooni, impotentsi ja alkoholismi ravis, lisandina gurmeetoitudes, McLareni vormelautodes, lennukite kokpittide akende jäätumiskindlaks tegemisel – ja nii edasi. Kuid säärased praktilised kasutusviisid on ikkagi vaid murdosa kulla lõppsaatusest ning keegi ei tapa selle nimel, et saada terake kulda oma pistikusse. Kuld on sedavõrd hullutav materjal mitte objektiivsetel, vaid subjektiivsetel põhjustel, peegeldades kaht sügavalt inimlikku iha: ilu ja ahnust. Vastuoluline kokteil, kuid mingil moel on ilu ja ahnus alati koos käinud ja nii läheb ka tänapäeval umbes pool kullatoodangust ehete loomiseks ja 40% investeeringute põlistamiseks. Mis puudutab kulla esteetilisi kvaliteete, siis kahtlemata on tema väline vorm rõõmustav, värv ilus ja lisaks lubab kuld end mitmel moel töödelda. Ta on kõigist metallidest kõige paindlikum ning lubab ennast pressida sedavõrd õhukeseks, et temast võib peaaegu läbi vaadata. Gramm kulda on võimalik taguda näiteks nii õhukeseks, et see katab terve ruutmeetri ja temast läbipaistev valgus kumab rohekassinisena, sest kuld peegeldab tugevalt kollast ja punast. Kaunis! Säärane pimestav ilu ja samas harvaesinevus on teinud kullast ühtlasi olulise instrumendi ülemaailmses finantssüsteemis. Metall, mis ilmselt tekkis kunagi supernoovade tuumasünteesis ja neutrontähtede kokkupõrkes ja mis oli osa sellest kummalisest tolmust, millest moodustati päikesesüsteem, on inimmaailmas muutunud investeerimiskontode garantiiks, riikide finantsstabiilsuse loodijaks ja nii edasi. Võimalik, et kuld ei ole sugugi ainuke, mis ühendab ilu ja ahnust. Samamoodi naudime me näiteks ka metsa – ja tõmbame ta maha, et dividende saada. Või võime armastada teist inimest, aga ometi kasutame teda ära. Selle suhtes ei pea ülearu moraliseeriv olema. On nagu on.
REIS METSA LÕPPU esietendus 17. augustil Sakala 3 Teatrimajas