Ekspeditsioon on inimesed, keda hoiab koos otsing ja soov süvenenult ning teatud põlemiskraadiga tegutseda ühise kunstiteose nimel. Ekspeditsioon on võimalus. Võimalus, mida me kasutame, et ellu kutsuda ja teostada ideid. Ekspeditsioon ei ole püsiv ja kindel, vaid muutuv. Ekspeditsioon muutub koos inimestega. Ekspeditsioon on katse maailma mõista ja mõtestada. Soov tegeleda meie meelest oluliste teemadega ja proovida jõuda nende tuumani. Tahe otsida tundmatut koos teiste mõttekaaslaste, loojate, näitlejate, muusikute, kunstnikega. Püüd luua teoseid, mis tänase hetke ja maailmaga resoneeruks. Ekspeditsioon on otsus tegutseda.

Me ei ole veel selle otsingu sõnastamisel kaugele jõudnud. Sest Ekspeditsioon kui mõte, võimaldab midagi enamat kui me hetkel oskame sõnastada. Meil küll ei ole veel sõnu, aga me tunneme, et see on õige asi. Ja on tunne, et see miski alles algab.

Lauri Lagle

Tähtede all

Lavastus
0
Lavastaja
Lauri Lagle
Etenduse pikkus
1 tund ja 50 minutit
Esietendus
15.12.2021

Lauri Lagle uuslavastus “Tähtede all” avab uksed ruumi, inimestesse ja olukordadesse. Mis on see igatsus, mis meid kõiki ühendab? Mis on see unistus, mis meid üksteisest eristab? Kas on olemas elu väljaspool teisi ja kus on tema, keda ma…? Laval on teiste seas: sombreeno, järsk karjatus, kohvimasin, päikeseprillid (ilma peegelklaasideta), käed, nuuksuv mees, eurolauliku vuntsid, ohutu kamraadlus, heleroheline barett, vaidlus, opakas monoloog, armastus, matused, tikk suunurgas ja üks poose tüüp.  

Lauri Lagle lavastused tungivad koos näitlejatega sinna, kus lõpeb müür ja algavad tajud. Räägitakse sõnu, tuntakse tundeid, tahetakse tahtmisi. Taas töötab Lagle trupiga, kellega koos loodi ka tema eelmised kaks lavastust “Paratamatus elada ühel ajal” ning “Sa oled täna ilusam kui homme”. Laval Marika Vaarik, Katariina Tamm, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Markus Truup, Ingmar Jõela ja Rea Lest.

Nii võimaldabki «Tähtede all» publikul nautida humoorikalt jaburat mängu kui lavastuse pealiskihti ning samal ajal tajuda ka inimese olemuslikke igatsusi kui selle süvakihti.
Postimees. Karin Allik
Lauri Lagle lavastus loob konteksti, kus saame küll teise inimese ära kuulata, kuid seejuures ka provotseerida teda asetuma rolli, kus tahame teda ise näha.
Sirp. Madis Kolk
See on nagu vanasse tuttavasse baari minek, kus mingi seltskond jaurab juba ei tea mitmendat aastat, sina ja maailm aga on edasi pöörelnud. Baari pimedas nurgas on armas jälgida, kuidas need teised pole muutunud, see armsus võib seguneda haletsuse, kadeduse, imetluse jms inimlike varjunditega.
Postimees. Heili Sibrits
KavaProjektidTekstidEkspeditsioonistKontakt