Mart Kangro’s new play focuses on the absurdity of everyday life in the current time. Expectations for personal happiness are forever high, while the present moment feels confusing. As a regular person, one would simply like to mind their own business but there are too many things to deal with, too many things to be aware of and to form an opinion of. Is it possible to stay present in one’s time, in one’s life?
Human Anatomy
Production
- Director
- Mart Kangro
- Duration
- One hour and 40 minutes
https://epl.delfi.ee/artikkel/120283821/arvustus-inimese-anatoomia-passib-keskmisest-uudishimulikumale-teatrivaatajale-nagu-rusikas-silmaauku
Näitlejatöö on Ekspeditsiooni trupile omaselt kirglik, täpne ja afektiivne. Lavastuse detailispetsiifilisus ning filosoofilis-kontseptuaalne kese on muljetavaldav.
Võiks ju arvata, et sellist lavastust on kuidagi keeruline või energiakulukas vastu võtta, aga hoopiski mitte: selles ruumis on hea olla, sest «Inimese anatoomia» ei osuta sõrmega maailma kitsaskohtadele, pakkudes vaatajale kaasautorlust.
"Ma annan 10 punkti 10st sellele lavastusele. See mulle tohutult meeldis nii teostuse kui sisu poolest. /.../ Lavastus, mis mind nii oleks käima tõmmanud - mõtteteguvuse ja oma huvide osas, ma ammu ei mäleta. Olen väga tänulik selle lavastuse eest." /Valle-Sten Maiste/
Kolk/Maiste/Oidsalu / Teater.Muusika.Kino
"Mina ei tee üldistust, mis on hea või halb, siis ma hakkaks õpetama. Üritasin laval luua kujundit situatsioonist, mis on teatud mõttes absurdne. Ma loodan, et vaataja tunneb ennast seal ära. Ja kui me suudame selle üle naerda, kui kergelt me õnge läheme, siis ei ole kõik veel kadunud." /Mart Kangro /
"Ma olen väga tänulik nendele autoritele, kes võtavad riski ja jäävad endale kindlaks ning julgevad eksperimentidega välja tulla. Kui eksperiment ka ei õnnestu, siis olen ma siiski kuidagi palju tolerantsem. Saan aru, et sa vähemalt proovisid, ja võiksid näiteks veel selle mõtte, keele või esteetikaga töötada. Olen selle suhtes palju tolerantsem kui mingisuguse tootmise suhtes. Järjest enam taban end mõttelt, et oleme sisenemas või ka juba sisenenud mingisugusesse teenusekultuuri."
"Vahest rohkem kui Kangro lavastustes kunagi varem, on seekordne tekst dramaturgiline tervik. Ja seda ka publiku hulgas kuulama ja nautima hakates tahaks ju esmalt öelda, et … olen seda juba kusagil kuulnud: Beckett, Kruusvall … Võib-olla isegi kargema kujundina."
"See, mis me selle ruumiga teeme siin, on võib-olla teatrivaatajale ootamatu. See kammersaal on väga pompöösne ruum, olles vana kasiino oma lühtrite ja dekooriga, ja on lavastuste andmise mõttes väga nõudlik ruum. Ma teadsin, et ma pean selle ruumiga midagi tegema, aga ma jätan üllatuseks selle vaatajale." / Mart Kangro /
"„Inimese anatoomia“ dramaturgia keskmes näib olevat judithbutlerlik sotsiaalse performatiivsuse küsimus – kas me oleme või mängime, ja kui viimast, siis mida täpselt? Kas minu eneseväljendus ja mõtted peegeldavad seda ähmast Tõelist Mina või etendan jälle toda ennast, kes eksisteerib oma eri kujudel teiste teadvuses? Kust algab vaba mina? Tundlik mänglevus kirjeldab Kangro töid ka laiemalt."
"Lavastuses on nii tõsist muret kui naermaajavat absurdi. /.../ Kehades on koos nii liikumine kui sõna. See on väga füüsiline tükk, ka see, kuidas me teksti edastame. Aga on ka väga musikaalne lavastus - kammersaal oma akustikaga on väga nõudlik ja nõuab teistsuguseid lahendusi - ka see, kuidas on tekst edastatud ja kuidas see kokku kõlab ja kuidas seda väljendatakse. See nõuab teatud füüsilist pingutust."
Siiri Mihkelson / Kuku raadio
"See lavastus on seisundi. kirjeldus Me kutsume vaatajad ühte ruumi ja siin ruumis valdavad teatud meeleolud, mis peegeldavad kaudselt neid meeleolusid, mis tänases päevas inimesi valdavad."
Reet Weidebaum / ETV
Inimese anatoomia" fookuses on inimeseks olemise absurd tänasel päeval. Ootused parema homse ees on meil kõrged, aga kuidas selle poole pürgida, kui aeg ja ruum, milles hetkel viibime ajab totaalsesse segadusse.